Maja hoolitseb enda eest ise — ka siis, kui sa oled kakssada kilomeetrit eemal
Nutikodu läheb tavaliselt katki mitte seadmete, vaid nende arvu pärast: iga tootja tahab oma äppi, oma kontot ja oma pilve, ja lõpuks ei tea keegi, mis kus töötab. Meie paneme kastmise, kütte, andurid, pistikud ja valguse ühte võrku ja ühte vaatesse. Taimed saavad vett siis, kui muld on kuiv, ruum köetakse siis, kui seda kasutatakse, ja leke annab teate siis, kui see on veel rätiku, mitte remondi küsimus.
Mida maja ise ära teeb, kui seadmed omavahel räägivad
Taimede kastmine mulla, mitte kalendri järgi
Niiskusandur peenras või potis ütleb, millal vett on päriselt vaja, ja ilmaprognoos ütleb, millal seda mitte teha, sest õhtul sajab niikuinii. Vesi läheb õigesse kohta õiges koguses, ilma et keegi peaks kastmist meelde tuletama või naabrilt teenet paluma — ja ilma et taimi kaks korda aastas asendataks.
Küte ja kliima ruumi kaupa
Iga ruum saab oma anduri ja oma graafiku: magamistuba jahedaks öösel, elutuba soojaks õhtul, tühi tuba miinimumil. Enne külalise saabumist tõuseb temperatuur ise õigeks ja pärast lahkumist langeb tagasi. Sellest sünnib enamik säästust, sest raha põletab peamiselt tühja ruumi kütmine, mitte paar kraadi siin-seal.
Andurid, mis räägivad omavahel
Liikumine, uks, aken, temperatuur, niiskus, õhukvaliteet ja voolutarve jõuavad samasse süsteemi, seega saab neist teha reegleid, mitte lihtsalt graafikuid. Aken lahti ja radiaator läheb kinni; keegi on kodus ja valgus järgib teda; keegi ei ole kolm päeva olnud ja maja läheb ise säästurežiimi.
Lekked, suits ja lahtine uks — teade enne kahju
Veeandur pesumasina all, torustiku juures ja boileri kõrval annab teate esimeste minutitega ning saab vajadusel peakraani ise kinni keerata. Suits, vingugaas, äkiline temperatuurilangus või uks, mis jäi lukustamata, jõuavad telefoni sel hetkel, kui asi maksab veel eurosid, mitte kuu aega remonti.
Pistikud, valgus ja seadmed ühe stsenaariumi taga
Saun soojaks enne saabumist, boiler tööle odaval tunnil, tuled ja triikraud välja siis, kui keegi lahkub. Üks nupp või üks sündmus käivitab terve stsenaariumi, nii et sa ei pea kümmet asja järjest lülitama ega hiljem mäletama, kas kõik sai välja lülitatud.
Kaks päeva enne jõule andis pesumasina all olev andur teada
Maja oli tühi, omanikud olid ära, ja pesumasina taga hakkas voolik tilkuma. Vanas maailmas oleks see lugu lõppenud nii, nagu need lood tavaliselt lõppevad: keegi avastab vee nädala pärast, põrand on läinud, alumine korrus samuti, ja kindlustusega läheb vaidluseks, mitu päeva vesi voolas. Selles majas oli pesumasina all kahekümne euro eest andur. Teade jõudis telefoni seitsme minutiga, süsteem keeras korruse peakraani ise kinni ja saatis sõnumi ka naabrile, kellel oli võti. Kahju piirdus ühe rätikuga. Sama süsteem oli sel nädalal juba hoidnud kütte tühjas majas kaheksal kraadil, tõstnud selle õigeks päev enne kojutulekut ja kastnud kasvuhoones tomateid kolm korda, sest muld oli kuiv ja vihma ei tulnud. Ükski neist ei ole efektne funktsioon. Kokku on need aga vahe selle vahel, kas maja vajab pidevat valvamist või mitte.
Seotud lahendused
Nutiseadmed — vastused
Kas ma pean kõik olemasolevad seadmed välja vahetama?
Enamasti mitte. Alustame sellest, mis sul juba on: paljud kütteseadmed, boilerid, ventilatsiooniseadmed ja pistikud saab olemasoleval kujul süsteemi tuua kas otse või vahemooduliga, ja alles siis, kui seade on tõesti liiga vana või suletud, tasub see asendada. Levinud standardid ja tootjad on toetatud, seega sa ei osta lukku end ühe tootja külge kinni. Praktiline soovitus on alustada väikselt: paar andurit sinna, kus kahju oleks kõige kallim — vesi, suits, küte — ja üks-kaks stsenaariumi, mis säästavad kõige rohkem aega. Kui see töötab, on järgmisi seadmeid lihtne juurde panna, sest võrk ja äpp on juba olemas ega vaja uuesti seadistamist.
Mis juhtub, kui internet kaob?
Kohalikud reeglid töötavad edasi. Kastmine, küte, valgusstsenaariumid ja anduritel põhinevad automaatikad käivad läbi kohaliku keskseadme, mitte pilve, nii et side katkemine ei muuda maja rumalaks. Kaduma läheb ajutiselt kaugjuhtimine ja teavitused, ning sündmused sünkroniseeritakse siis, kui ühendus tagasi tuleb. Kriitilistele asjadele — veelekke sulgur, alarmid — saab lisada varutoite, nii et need töötavad ka voolukatkestuse ajal. See on üks põhjus, miks me ei ehita lahendust puhtalt pilve peale: maja, mis vajab töötamiseks internetti, jätab su hätta täpselt sel õhtul, kui internetti ei ole.
Kui palju nutikas küte tegelikult säästab?
Kõige suurem osa säästust ei tule paarist kraadist, vaid sellest, et tühja ruumi enam ei köeta täisvõimsusel. Kui maja või korter seisab osa nädalast tühjana — lühirent, suvila, kontor, kus reedel kedagi ei ole — on ruumipõhine graafik koos kohalolekuanduritega tavaliselt see, mis annab kõige selgema vahe arvel. Sellele lisandub kaks väiksemat võitu: seadmed käivad rohkem odavamatel tundidel ja avatud aken ei lase radiaatoril tänavat kütta. Täpset protsenti me ette ei luba, sest see sõltub majast, küttelahendusest ja kasutusmustrist rohkem kui tarkvarast — küll aga on tarbimine süsteemis näha enne ja pärast, nii et vahe on mõõdetav, mitte lubatud.
Kas see sobib ka lühirendipinnale, kus külalised vahetuvad?
Just seal on kasu kõige otsesem. Külaline ei pea midagi seadistama: temperatuur on saabudes õige, tuled ja saun töötavad ilma juhendita ning pärast lahkumist läheb maja ise säästurežiimi. Sina näed samal ajal asju, mida muidu ei näeks — kas aken jäi lahti, kas ruumis on ebatavaliselt palju inimesi, kas keegi suitsetas, kas õhukvaliteet läks alla või kas temperatuur langes ootamatult. Kõik need on anonüümsed mõõdikud, mitte jälgimine: eesmärk on tuvastada probleem, mitte inimene. Praktikas tähendab see vähem kahju, vähem selgitamist ja koristaja, kes teab juba enne kohale jõudmist, kas ruumis on midagi ootamatut.
Ütle, mis su majas praegu kõige rohkem tähelepanu nõuab
Küte, kastmine, lekked või lihtsalt see, et keegi peab alati kohal olema — kirjelda oma olukord ja me paneme kokku seadmete, paigalduse ja stsenaariumide pakkumise, mis lahendab kõigepealt kõige kallima probleemi.